Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: poliitikate mõju maapiirkondadele on vaja keskselt hinnata

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) uues arvamuses kutsutakse üles muutma maapiirkondade mõjude hindamist (rural proofing) poliitikakujundamise süsteemsemaks osaks kõigil valitsemistasanditel. Nii saab tagada, et õigusaktid, programmid ja rahastamisvahendid arvestaksid maakogukondade vajadustega.

Arvamus võeti vastu EMSK septembri täiskogu istungjärgul. Komitee hinnangul tuleks otsesed, kaudsed ja soovimatud mõjud maakogukondadele välja selgitada juba poliitika kavandamise kõige varasemas etapis. Nii saavad poliitikakujundajad ettepanekuid kohandada, et negatiivseid territoriaalseid mõjusid ära hoida või leevendada ning maapiirkondade võimalusi tugevdada.

EMSK teeb ettepaneku luua ELi ühine maapiirkondade mõjude hindamise vahend. See tugineks ELi tasandil kinnitatud metoodikale ja miinimumnõuetele, kuid jätaks paindlikkust riiklike, piirkondlike ja kohalike olude arvestamiseks. Komitee soovitab kõigi suuremate ELi poliitikaettepanekute puhul kohustuslikku maapiirkondade sõelanalüüsi. Kui see tuvastab olulisi mõjusid, peaks järgnema põhjalikum territoriaalse mõju hindamine, konsulteerimine huvirühmadega ning muudatused, mis leevendavad negatiivseid mõjusid või tugevdavad maapiirkondade võimalusi.

Arvamuses tuuakse maapiirkondade mõjude hindamise rakendamiseks välja mitu prioriteeti:

• Tugevam tõendusbaas: maapiirkondade kohta on vaja üksikasjalikumaid ja võrreldavamaid andmeid, sealhulgas vanuse- ja soopõhiseid näitajaid. Selles toetaks ELi maapiirkondade vaatluskeskus.
• Sisuline kaasamine: maakogukonnad, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid tuleks kaasata varakult. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele, noortele ja väiksemate ressurssidega huvirühmadele.
• Koordineerimine ja vastutus: vastutus peaks olema selgemalt jaotatud poliitikavaldkondade ja valitsemistasandite vahel. Seda peaksid toetama koolitused, läbipaistev aruandlus ning seire selle üle, kas poliitika saavutab kavandatud tulemused.

2027. aasta järgset ELi poliitika- ja eelarveraamistikku silmas pidades soovib EMSK, et maapiirkondade mõjude hindamisest saaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku struktuurne osa. Samuti peaks see olema kavandatavate riiklike ja piirkondlike partnerluskavade (NRPP) eelhindamise osa. Komitee soovitab, et liikmesriigid ja piirkonnad näitaksid, kuidas nende kavad arvestavad maapiirkondade vajadusi ja territoriaalseid mõjusid. Investeeringute ja tulemuste hindamiseks tuleks kasutada maapiirkondade jaoks asjakohaseid näitajaid.

Komitee rõhutab ka, et piirkonnad, sotsiaalpartnerid ja vabaühendused tuleb sisuliselt kaasata kavade ettevalmistamisse, elluviimisse, seiresse ja hindamisse.

Lisaks seob arvamus maapiirkondade mõjude hindamise territoriaalse õigluse ja „õigusega kodukohta jääda“. EMSK toetab selles Euroopa Komisjoni peatset algatust. Arvamuses rõhutatakse, et inimeste võimalus maapiirkonda jääda, sinna naasta või sinna kolida sõltub suuresti eluaseme, tervishoiu, hariduse, transpordi, digiühenduste ja töövõimaluste kättesaadavusest.

Loe ka maaelupakti hiljutist süvaartiklit maapiirkondade mõjude hindamise kohta.

Allikas: Rural Pact Community Platform, © Euroopa Liit, CC BY 4.0. Tõlge eesti keelde.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu