Kohtumine ministriga keskendus riigiplaani analüüsile

2. juunil kohtusime regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasega, et arutada LEADER-lähenemise rolli riigiplaani reformide ja järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi ettevalmistamisel. Eesti LEADER Liidu poolt osalesid juhatuse liikmed Rita Triinu Peussa ja Rafael Milerman ning tegevjuht Triin Kallas.

Tegemist oli regulaarse kohtumisega — eelmisest sisulisest arutelust ministriga oli möödunud ligi aasta. Kohtumisel tutvustasime oma analüüsi riikliku partnerluskava 2028–2034 reformitaotluste kohta. Analüüsi eesmärk oli näidata, millistes kavandatavates reformides saaks LEADER tegevusrühmad olla riigile senisest tõhusamad rakenduspartnerid maapiirkondades.

Tõime välja, et LEADER-võrgustiku kaasamisel on selge lisandväärtus vähemalt 16 kavandatavas reformis. Kõige olulisemate koostöökohtadena näeme sotsiaal- ja tervisevaldkonda, ruumilist arengut, keskkonna- ja kliimateadlikkust, toidujulgeolekut, ühiskondlikku sidusust ning siseturvalisust ja küberteadlikkust. Tegevusrühmad saavad aidata luua kohalikke tugivõrgustikke, toetada varajast märkamist, siduda kogukondlikke ressursse professionaalse abiga ning täiendada kohalike omavalitsuste võimekust seal, kus teenuste kättesaadavus on kõige suurema surve all. Alates 2023. aastast on kõik tegevusrühmad rakendanud ka ESF+ meetmeid, mis näitab, et LEADER-võrgustik suudab lisaks maaelu ja ettevõtluse arendamisele panustada ka sotsiaalse kaasatuse ja kogukondliku toe tugevdamisse.

Regionaapoliitikas rõhutasime LEADERi rolli mitmekeskuselise Eesti visiooni elluviimisel. LEADER saab toetada mikroettevõtlust, kohalikke teenusmudeleid, sotsiaalset ettevõtlust, väiketootjate ühisturustust ja digivõimekust ning aidata kujundada praktilist „õiguse jääda oma kodukohta“ poliitikat. Tegevusrühmad tunnevad oma piirkondade vajadusi ja ettevõtjaid ning saavad pakkuda kombineeritud tuge — rahastust, nõustamist, mentorlust, võrgustumist ja rahvusvahelist koostööd.

Keskkonna- ja kliimavaldkonnas näeme LEADER-võrgustikku kohaliku kaasamise ja praktiliste lahenduste käivitajana. Tegevusrühmad saavad aidata kaardistada kliima- ja keskkonnateadlikkuse koolitusvajadusi, korraldada kogukondlikke teavitustegevusi, toetada ringmajanduse ja kohalike ressursivoogude põhiseid algatusi ning käivitada kogukondlikke energia- ja koostöömudeleid.

Samuti tegime ettepaneku kasutada LEADER-võrgustikku kohaliku toidujulgeoleku tugevdamisel, lühikeste tarneahelate arendamisel, kohaliku toidu väärindamisel ning noorte ja uute tulijate toetamisel maaettevõtluses. Siseturvalisuse valdkonnas saab LEADER olla partner vabatahtlike kaasamisel, kriisireservi loomisel, kerksuskeskuste kogukondlikul käivitamisel ning kriisi- ja küberteadlikkuse viimisel inimesteni, kelleni riiklikud kampaaniad sageli ei jõua.

Eesti LEADER Liidu hinnangul on järgmise perioodi rahastuskava kujundamisel eriti oluline arvestada, et tegemist on partnerlusplaaniga. See tähendab, et riik ei pea otsima koostöövõrgustikke nullist, vaid saab tugineda juba olemasolevatele partneritele ja toimivatele piirkondlikele struktuuridele. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusrühma, mis katavad kogu maapiirkonda ja väikelinnu.

Minister tundis teema vastu suurt huvi, esitas mitmeid sisulisi küsimusi ning suhtus LEADER-võrgustiku ettepanekutesse positiivselt.

Eesti LEADER Liit jätkab tööd selle nimel, et LEADER/CLLD-lähenemine oleks järgmise perioodi partnerlusplaanis nähtav ja sisuliselt kasutatud tööriist Eesti piirkondliku tasakaalu, kohaliku algatuse ja kogukondade elujõu tugevdamisel.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu