Juriidiline analüüs: Euroopa Parlamendi ettepanekud annavad LEADERile lootust, kuid olulised küsimused on endiselt lahendamata

Euroopa LEADER Ühendus ELARD tellis juriidilise analüüsi, et hinnata, mida võivad Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2028–2034 kavandatavad õigusaktid tähendada LEADERile, kogukonna juhitud kohalikule arengule (CLLD) ja kohalikele tegevusrühmadele.

Analüüsi koostas Paweł Rodak (Poola). Selles võrreldakse Euroopa Komisjoni esialgseid ettepanekuid Euroopa Parlamendi 2026. aasta mais esitatud muudatusettepanekutega ning vaadeldakse ka Euroopa Liidu Nõukogu juunis kujundatud seisukohti.

Üldine järeldus on mõõdukalt positiivne: Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud parandavad mitut Komisjoni algse ettepaneku suurt puudust. Samas ei ole LEADERi tulevik veel kaugeltki kindel ning mitu põhimõttelist küsimust vajavad edasises seadusloomes lahendamist.

LEADERile soovitakse tagada vähemalt 5% maaelu arengu vahenditest

Üks olulisemaid positiivseid muudatusi on ettepanek reserveerida LEADERile vähemalt 5% maaelu arenguks mõeldud rahastusest. Komisjoni algses ettepanekus selline rahaline tagatis puudus, mis oleks jätnud LEADERi rahastamise täielikult liikmesriikide poliitiliste valikute sõltuvusse.

Analüüs juhib siiski tähelepanu, et praegune sõnastus ei ole veel piisavalt selge. Tuleb üheselt tagada, et 5% nõue kehtiks igas liikmesriigis, mitte ainult Euroopa Liidu eelarves tervikuna. Vastasel juhul võib rahastamistagatis jääda praktikas näiliseks.

LEADER ei oleks mõeldud ainult põllumajandustootjatele

Euroopa Komisjoni algse ettepaneku üks tõsisemaid probleeme oli see, et LEADERi toetuse saajate ring oleks ÜPP raames piirdunud sisuliselt aktiivsete põllumajandustootjatega. See oleks jätnud kõrvale kohalikud ettevõtted, vabaühendused, kogukonnad ja teised maaelu arendajad.

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku seda parandada. Muudatuste kohaselt võiks LEADERist toetust saada ka muu inimene või organisatsioon, kes tegutseb kohaliku arengustrateegiaga hõlmatud piirkonnas.

See on oluline põhimõtteline võit: LEADER on territoriaalne ja kogukonnapõhine arengumeetod, mitte üksnes põllumajandustoetus.

Toetatavate tegevuste ring muutuks taas laiemaks

Komisjoni esialgne ettepanek keskendus liiga kitsalt põllumajandusele ja põllumajandusturismile. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud laiendavad LEADERi kaudu toetatavate tegevuste ringi ning toovad tagasi kohalike ettevõtete, innovatsiooni, majanduse mitmekesistamise ja kogukondade aktiviseerimise.

Samas ei ole piisavalt selgelt arvestatud avaliku sektori ja kohaliku taristu projektidega. LEADERi roll kohalike teenuste, sotsiaalse innovatsiooni, noorte kaasamise, kultuurielu ja kogukondliku taristu arendamisel vajab õigusaktides tugevamat kinnitamist.

Analüüs suhtub kriitiliselt ka ettepanekusse laiendada CLLD kasutamist üldiselt linnapiirkondadele. See võib anda linnadele veel ühe rahastamisvahendi, kuid samal ajal lahjendada meetodi algset eesmärki – toetada väikeste kogukondade osalusel põhinevat kohalikku arengut.

Kohalike tegevusrühmade otsustusõigus jääb liiga nõrgaks

Komisjoni ettepanek vähendaks kohalike tegevusrühmade senist otsustusõigust. Tegevusrühmadele jääks projektide valimise õigus, kuid mitte tingimata õigus otsustada, kui suur toetus projektile määratakse.

Euroopa Parlament ei ole seda probleemi lahendanud. Euroopa Liidu Nõukogu seisukoht on mõnevõrra parem, sest see taastaks tegevusrühmade õiguse taotlusvoorusid ette valmistada ja välja kuulutada. Õigus toetussummat määrata jääks aga endiselt puudu.

See võib muuta tegevusrühmad sisuliste kohalike otsustajate asemel tehnilisteks vahendajateks, samal ajal kui tegelik võim jääb korraldus- ja makseasutustele.

LEADERi ja CLLD suhe on endiselt segane

Üks suuremaid lahendamata küsimusi puudutab LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu ehk CLLD suhet. Seni on LEADER olnud CLLD rakendamise viis maaelu poliitikas. Uutes õigusaktides käsitletakse neid aga kohati kahe eraldi instrumendina.

See tekitab ohu, et ühe kohaliku arengustrateegia rakendamiseks luuakse kaks erinevat reeglistikku: üks ÜPPst rahastatava LEADERi ning teine teistest fondidest rahastatava CLLD jaoks. Selle asemel et toetuste kasutamist lihtsustada, võib uus süsteem tuua juurde bürokraatiat ja paralleelseid kontrollimenetlusi.

Nõukogu seisukoht annab siin rohkem lootust, sest selles öeldakse selgelt, et kogukonna juhitud kohalik areng hõlmab ka LEADERit. See põhimõte peaks jõudma ka lõplikku õigusakti.

Lihtsustamise asemel ähvardab uus aruandluskoormus

Analüüs juhib tähelepanu ka kavandatavale kohustusele esitada kaks korda aastas väga üksikasjalikke andmeid tegevusrühmade liikmeskonna, otsustajate demograafilise koosseisu, projektide, kulude ja toetuste mõju kohta.

Kuigi andmete kogumine võib aidata tulemusi hinnata, on nõuete maht vastuolus lubadusega muuta Euroopa Liidu toetuste kasutamine lihtsamaks. Ebaselgeks jääb ka see, milleks kõiki kogutavaid andmeid tegelikult vaja on.

Edasiminek on toimunud, kuid töö peab jätkuma

Analüüsi põhjal on Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud selge samm paremas suunas. Need aitaksid säilitada LEADERi rahastamise, laiendada toetusesaajate ja tegevuste ringi ning kaitsta meetodi mitmesektorilist olemust.

Samas tuleb edasises seadusloomes tagada, et:

• vähemalt 5% rahastamistagatis kehtiks igas liikmesriigis;
• kohalikud tegevusrühmad säilitaksid tegeliku otsustusõiguse;
• LEADER oleks üheselt käsitletud CLLD osana;
• eri fondidest rahastatavad tegevused toimiksid ühtsete ja lihtsate reeglite alusel;
• aruandlusnõuded ei suurendaks põhjendamatult tegevusrühmade halduskoormust.

ELARD jätkab seadusandliku protsessi jälgimist ja LEADER-kogukonna huvide kaitsmist. Lõplikud otsused kujundavad selle, kas LEADER saab pärast 2027. aastat jätkata tugeva kogukonnapõhise arengumeetodina või muutub kesksemalt juhitud ja kitsama tegevusulatusega rahastamisvahendiks.

Juristi analüüsi tõlge eesti keelde:

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu