Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas LEADERi tulevikku

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas 21. septembril Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi riigiplaani jaotusettepanekut, kus keskseks teemaks kujunes LEADER-meetme rahastuse kärpimine. Istungil osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Rahandusministeeriumi esindajad Triin Tomingas ja Demis Voss, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Võrumaa Arenduskeskuse ja Eesti LEADER Liidu esindajad. Koosoleku kutsus kokku Urmas Reinsalu.

Läbirääkimistega kahekordistati esialgset summat

Minister Terrase sõnul oli valitsuse esialgses pakkumises LEADER-meetmele ette nähtud vaid 25 miljonit eurot. Läbirääkimiste tulemusel kasvas see 44 miljoni euroni ning lisandus lubadus suurendada rahastust veelgi 2031. aasta ümberhindamisel. Euroopa toetuse summale lisandub riiklik omaosalus, mille suurus selgub lõplikult läbirääkimistel komisjoniga. Võrdluseks: praegusel perioodil on LEADERi eelarve maa- ja rannapiirkondade arendamiseks kokku 131 miljonit eurot, millega Eesti on sidunud ligikaudu 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest – üks suurimaid osakaale Euroopa Liidus.

Eesti LEADER Liidu juhatuse esimees Rita Triinu Peussa rõhutas istungil, et LEADER ei ole lihtsalt üks toetusmeede, vaid kahekümne aastaga välja kujunenud kohaliku arengu süsteem, mis hõlmab 26 tegevusrühma, 99% Eesti maapiirkonnast ja peaaegu pool miljonit elanikku. Ta tõi esile statistika, et LEADER projekte esitatakse keskmiselt 1,9 korda rohkem, kui rahastus võimaldab rahuldada – nõudlus on selgelt olemas. Tegevjuht Triin Kallas lisas, et ettevõtlustoetuste üleminek teise ministeeriumi alla ei asenda LEADER võrgustiku rolli, isegi kui EISA seab regionaalsed sihttasemed: eesmärgid on püstitatud ka struktuurifondide puhul, kuid neid ei ole maapiirkonna taotlejate vähesuse tõttu suudetud täita. Paradoksaalsel kombel ei jätku ühe meetodi puhul raha kõigile soovijatele, samal ajal kui teise puhul napib maapiirkondades taotlejaid ning toetus liigub linnadesse, suurendades arengulõhet veelgi.

Triin Tomingas (Rahandusministeerium) väitis, et mingit dramaatilist kukkumist LEADER rahastuses tegelikult ei ole ning rõhutas, et LEADER-võrgustik on rohujuuretasandil väga hea käepikendus eri poliitikavaldkondadele – lisaks regionaalpoliitikale ja kalandusele ka sotsiaal-, haridus- ja ettevõtlusvaldkonnale. “Kriisivalmidus näiteks on valdkond, kuhu läheb järgmisel perioodil kindlasti väga suur ja arvestatav rahastus – elanikkonnakaitse –, miks mitte kasutada ka seal LEADER-võrgustikku. Nii et see on lihtsalt koostöö läbimõtestamise küsimus järgneva aasta jooksul eri poliitikavaldkondades, vaadates ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi konkreetseid ettepanekuid rakendussüsteemide osas. Arvan, et lõpptulemus saab eelnevate perioodidega võrreldes olla sisukam, mõjusam ja läbimõeldum.”

Kriitikat ja vasturääkivusi

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu juhtis tähelepanu, et minister Terras kirjutas 7. septembril ERR arvamusportaalis, et ei saa toetada riigiplaani regionaalosa, kuna see vähendab LEADER-programmi mahtu üle kahe kolmandiku. Valitsuses siiski rahalist jaotust enam ei muudetud, ent Terras selgitas, et peamine muutus oli kokkulepe vaadata kogu Euroopa Liidu raha regionaalpoliitilises võtmes ja siduda see edaspidi konkreetsete sihttasemetega.

Riigikogu liige Anti Allas nõudis valitsuselt konkreetset arvulist ambitsiooni, kui palju rohkem raha peaks maapiirkondadesse inimese kohta suunatama, kuid selget vastust ei saadud.

Kuidas edasi

Triin Tomingas kinnitas, et osa Eesti kogu eelarveümbrikust (15%) jääb reservi ja jagatakse alles 2031. aastal – see puudutab muu hulgas kogukondliku arengu ja Agri Prosperity Gap meetme edasist rahastust. Edasisit protsessi kirjeldas ta järgmiselt: “Valitsus leppis eelarve arutelude raames kokku esialgses jaotusettepanekus ehk mandaadis, millega alustada riigiplaani läbirääkimisi Brüsseliga. See läbirääkimine tähendab, et tutvustame selle jaotuskava alusel Eesti prioriteete – kuidas soovime tugevdada kaitsevaldkonda, ettevõtlust, tööstust, digiarengut ja nii edasi – vastavalt materjalile, mille valitsus mandaadina kinnitas. See materjal on avalik ja kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel, samuti selle aluseks olevad taotlused, mis tegime kevadel kõik avalikuks, et ka laiem avalikkus saaks kaasa rääkida – seal on näha meetmepõhiselt indikaatorid ja ambitsioon, mida igas valdkonnas taotletakse. Vastu kuuleme siis Euroopa Komisjoni lähtekohta ja prioriteete, mida Eesti peaks riigiplaani koostamisel silmas pidama, ning algab tasakaalupunktide otsimine.

Euroopa Komisjoni lähtekoht põhineb riigiraportil, mida koostatakse iga-aastaselt ja kus antakse riigile soovitused eri poliitikavaldkondades. Seal tuleb meil näidata, kuidas riigiplaani raha neis valdkondades kasutame – olgu see sotsiaalkaitse, tervishoid või, nüüd uuemana, tootlikkus, mis on Euroopa keskmisega võrreldes Eestis endiselt madal. Kui saavad selgeks kokkulepped Euroopa Liidu eelarve terviku üle – ehk kas meil on kuus ja pool miljardit või rohkem või vähem –, tuleb uuendada ka meie läbirääkimiste mandaat: valitsuses tuleb uuesti kokku leppida, kas vähendame kõigi valdkondade rahastust proportsionaalselt, kui stsenaarium peaks olema negatiivne ja eelarve väheneb, või vastupidi – kui õnnestub idapiiri riigina täiendav rahastus välja võidelda, siis on ehk põhjust pidada uus poliitiline arutelu selle üle, millistesse valdkondadesse täiendav raha suunata.

Läbirääkimiste ajaaken on praeguse plaani kohaselt järgmise aasta sügiseni, mil juba järgmine valitsus peaks tegema lõplikud otsused pärast seda, kui Brüsseliga on tasakaalupunktid leitud ja riigiplaani saab ametlikult Euroopa Komisjonile esitada. Komisjonil on kava kinnitamiseks kaks kuud aega, nii et oleksime valmis 2028. aasta alguses juba neid toetusi rakendama. Varasemad perioodid on alanud viivitusega, ja seekord alustasime teadlikult varakult, et seda viivitust vältida. See kõik sõltub loomulikult üleeuroopalisest kokkuleppest – eelarve üle vaieldakse tublisti, netomaksjad suruvad kärbet, teised püüavad vastupidi ambitsioonikamat eelarvesuurust kaitsta – ja meie jääme kuhugi selle tasakaalu vahele. Ambitsioon on jõuda eelarvekokkuleppeni selle aasta lõpuks või uue aasta alguses.”

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu