Kokkuvõte: LEADER/CLLD tulemused ja mõju valdade toetuskirjades

Septembri lõpus algatasime toetuskirjade kogumise Eesti omavalitsustelt, millega rõhutame LEADERi jätkumise vajalikkust järgmisel rahastusperioodil.

30. oktoobri tähtajaks laekus 51 toetuskirja, mille saatsid 48 omavalitsust, lisaks Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liidud. Toetajad Eesti kaardil

Vallad ja linnad näitavad oma toetuskirjades, et LEADER/CLLD on toonud maale töökohti, teenuseid, kogukonnamaju ja turvalisust – ning seda kohaliku otsustamise kaudu, mida ükski teine meede samal moel ei võimalda.

Mastaap: sajad projektid ja miljonid eurod

Mitu piirkonda annab LEADERi mõjust arvulise pildi. Hiiumaal on toetatud 575 projekti, Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnas on kuue omavalitsusega ellu viidud 330 projekti ja Põlvamaa Partnerluskogu piirkonnas eelmisel perioodil 183 projekti (investeeringud 4,05 mln, toetus 2,37 mln eurot). Rapla vallas on aastatel 2009–2026 toetatud 324 projekti 4,33 mln euroga, mis on käivitanud 7,25 mln euro eest investeeringuid; Kehtna vallas 75 projekti 1,27 mln euroga.

Jõgeva vald toob välja 2,46 mln eurot ettevõtlusse ja 2,17 mln eurot kogukondadele. Läänemaa omavalitsused on oma panuse jaganud ettevõtluse ja elukeskkonna vahel: Lääne-Nigula vallas vastavalt ligi 1,04 mln ja 0,96 mln, Lääneranna vallas 476 000 ja 259 000, Haapsalus 208 000 ja 137 000 ning Vormsil 101 000 ja 174 000 eurot. 

Ettevõtlus ja töökohad

Kirjades korduv mõte on, et LEADER on maal sageli ainus realistlik rahastus mikro- ja väikeettevõtjale. Türi vald loeb viimase kümne aasta tulemuseks 52 uut ja ligi 100 kaasajastatud töökohta ning 87 uuendatud kohalikku toodet. Hiiumaa toob kaalukad näited: Vaemla tootearenduskeskus taastas pärast 20-aastast pausi saarel lihatöötlemise ning Hiiu Pagar, mida LEADER toetas 160 000 euroga, annab täna tööd 63 inimesele ja tema käive on kasvanud ligi kolm korda, 3,7 mln euroni.

Väikestest summadest on sündinud uusi tooteid ja teenuseid: Kose vallas hakkas OÜ Puitmast tootma liimpuidust lipumaste, mida Eesti turul varem polnud; Ruhnul käivitati Baltikumi esimene vetikakasvatus; Räpina vallas laiendas Leevi Loomakliinik mobiilse veterinaariteenusega oma diagnostikavõimalusi. Mitu kirja rõhutab esmatasandi teenuste säilimist – Jõelähtme vallas taaskäivitati Neeme külapood koos pagaritöökojaga, Kadrinas avati kohvik-kogukonnapood. Ida-Virumaal seotakse ettevõtlustoetus otse põlevkivisektori muutustega: LEADER aitab hoida töökohti seal, kus suuri tööandjaid on vähe.

Kogukonnamajad ja elukeskkond

Peaaegu iga kiri nimetab renoveeritud rahvamaju, seltsimaju ja külakeskusi – Sadala, Vaiatu, Kirbla, Metsküla, Kõnnu, Piirsalu, Navi, Esna, Valasti jt. Need ei ole lihtsalt hooned: Kõnnu külamajas tegutsevad raamatukogu, külakiosk ja külateater, Mahu vanast sadamahoonest sai seltsimaja.

Teine suur rühm on spordi- ja vabaajarajatised: multifunktsionaalsed spordiväljakud (Kolga, Kose-Uuemõisa, Sinimäe), seikluspargid ja madalseiklusrajad, skatepargid, BMX-rada Uuesalus, Rava järve ujumissild, Lohusuu paadislipp ja Vasknarva sadam. Vallad toovad välja ka nutikaid väikelahendusi, nagu Kanepi telefonipõhise sissepääsuga spordiruumid ja ühiskasutuses pallikastid ning Põlvamaa kümne küla kogukonna pakiautomaadid. Jõhvi vald rõhutab, et LEADER katab vajadusi, milleks omavalitsusel või riigil napib raha või kohustust, kuid kogukond on vajadust tunnetanud.

Turvalisus ja kriisivalmidus

Uuem ja järjest tugevam teema on elanikkonnakaitse. LEADERi toel on ehitatud või laiendatud vabatahtlike päästjate depoosid (Kaberneeme ligi 170 000 euroga, Aruküla, Järva-Jaani), soetatud Muhu Merepäästeseltsile päästekaater ja toetatud Lääne-Eesti Vabatahtlikku Reservpäästerühma 88 191 euroga. Harkujärve kogukonnakirikust ja Kaberneeme depoost on saanud kerksuskeskused, Suursoo küla sai autonoomse elektrivarustuse, Saku mobiilse väliköögi ja Harju-Risti vana koolimaja pelgupaiga funktsiooni. Pandivere piirkonnas on LEADERi koostöös valminud kogukondade kriisiaja toimetuleku kavad. Rohelise Jõemaa Koostöökogu sai selle töö eest Siseministeeriumilt tiitli „Aasta vabatahtlike päästjate toetaja 2025“.

Kultuuripärand, kohalik toit ja turism

Pärand ja turism on kirjades tihedalt põimunud. Kihnu vald peab LEADERit hindamatuks UNESCO vaimse pärandi nimekirja kuuluva kultuuriruumi hoidmisel – toetatud on Metsamaa pärimuskeskust, laste pärimuslaagreid ja omanäolisi sündmusi. Setomaal taastati Seitsmemäe maamärk ja Värska Talumuuseumi rehehoone, Järva vallas uuendati Vargamäe püsiekspositsiooni, Valga vallas sai endisest keskmaarakettide baasist noorte sündmuste paik. Toetatud on ka kirikute ja mõisate säilitamist ning külamuuseume, nagu Rootsi-Kallavere oma.

Toidukultuuris paistab silma Hiiumaa, kus LEADERi toel 2009–2016 alguse saanud Kärdla kohvikutepäev on kasvanud üle-eestiliseks liikumiseks: igal suvel toimub üle 150 kodukohvikute päeva, millest on kirjutanud ka BBC. Sama mudel elab edasi Viru Toidu kohvikutepäevades, Läänemaa toidunädalas ja Gurmeeturul ning Loode-Eesti toiduvõrgustikus. Turismis on LEADER toetanud nii väikemajutust kui ka suuremaid tõmbekeskusi (Kivitalu, Naissaare külastuskeskus, Harmoonikum, Kohtla Kaevandusmuuseum) ning piirkondlikke tunnussündmusi, nagu Matsalu Loodusfilmide Festival ja Hargla üülaat. Võru vallas muudeti Piusa koobaste vaateplatvorm ratastoolikasutajatele ligipääsetavaks.

Noored, eakad ja sotsiaalne kaasatus

Mitu valda seob LEADERi otse noorte maale jäämisega. Narva-Jõesuus korraldavad noored ise festivale ja talvepidu ning õpivad sündmuste korraldamist, Vinni vallas jagati kolme noortekeskusesse robootikavahendid ja tehti noorte ettevõtluskoolitusi, Nõuni Purjeklubi ja Karula spordiseltsid on toonud sportimisvõimalused „sõna otseses mõttes koju kätte“. Ida-Viru omavalitsuste liit toob esile ka eakad: ühistegevused ja õppereisid vähendavad üksildust vananevas piirkonnas.

Sotsiaalse mõju tugevaim näide tuleb Vinni vallast, kus MTÜ Johanna ehitas lagunevast kortermajast erivajadustega inimeste päevakeskuse ja toetatud elamise üksuse. Harju-Risti pelgupaigas tegutses varjupaik Ukraina sõjapagulastele ja töötab taaskasutuspood.

Koostöö, võrgustikud ja tunnustus

Paljud kirjad rõhutavad, et LEADERi väärtus ei ole ainult raha. Rohelise Jõemaa Koostöökogu on viinud ellu 40 koostööprojekti üle 60 partneriga, sh Euroopa kaitsealade liidu tunnustatud Soomaa külastustaristu projekti; EVEA nimetas ta „Koostöö veduriks“. Virumaa Koostöökogu kaudu töötavad Ida- ja Lääne-Virumaa piirkonnad üle maakonnapiiri, nii et väiksemad kogukonnad, nagu Aseri ja Rägavere, saavad osaleda võrdsetel alustel. Loode-Eesti geopargi algatus on jõudnud kümne organisatsiooni ja omavalitsuse koostöökokkuleppeni.

Jõhvi vald lisab, et LEADER on parandanud kohalikku koostöökultuuri ning andnud koolitus- ja kogemusvahetuse võimalusi üle Euroopa. Harjumaal ja Pandivere piirkonnas on toetatud „Arukate külade“ arengustrateegiate koostamist ja seiret. Lääne-Viru Omavalitsuste Liit võtab selle hästi kokku: tegevusrühmad on kujunenud piirkondlikeks võrgustikeks, mis tunnevad kohalikke inimesi ja suudavad suunata raha sinna, kus mõju on suurim.

Läbivad mustrid

Kirjadest joonistub välja neli järeldust.

Esiteks töötab LEADER väikeste summadega, mis annavad suure võimenduse. Paljud toetused jäävad 10 000–50 000 euro vahele, kuid nendest on sündinud uued tooted, taaskäivitatud külapoed ja töökohad; Lääne-Harju toob näiteks alla 6000 euro toetuse, mis tegi tuntuks nii ettevõtja kui ka kogu toiduvõrgustiku. Paljudel juhtudel on kogukonna omaosaluse tasunud omavalitsus, mis näitab, et LEADER käivitab kohalikku kaasrahastust.

Teiseks täidab LEADER tühimiku, kuhu teised meetmed ei ulatu. Kogukonnamajad, külaplatsid, vabatahtlike päästjate hooned ja kerksuskeskused on asjad, mille vajadust tunnetab kogukond, kuid mille rahastamiseks puudub omavalitsusel või riigil kohustus või raha.

Kolmandaks on mõju eriti suur äärealadel: saartel (Hiiumaa, Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Muhu, Naissaar), idapiiril (Rõuge, Setomaa, Peipsiäärne) ja struktuurimuutuste piirkondades (Ida-Virumaa). Rõuge vald seob LEADERi otseselt piiriäärse elukeskkonna ja julgeolekuga.

Neljandaks on vallad ühel meelel, et sama oluline kui tulemus on viis, kuidas see saavutatakse: otsused tehakse kohapeal, omavalitsuste, ettevõtjate, ühenduste ja elanike koostöös. See kinnitab, miks kirjad nõuavad LEADERile 2028–2034 tagatud rahastust ja kohaliku otsustusõiguse säilimist. 

Kogutud toetuskirjad saadame ELARDi vahendusel edasi Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Nii jõuab Eesti omavalitsuste ühine sõnum ka nendeni, kes kujundavad järgmise perioodi ELi rahastusraamistikku.

Lähem info: 
Triin Kallas
Eesti LEADER Liit
tegevjuht
triin@leaderliit.eu